MIS ASJALIKKU PROBLEEMI RATTATEED LAHENDAVAD?

Turvalised jalgrattateed ja hea linnaruum on tänavu kohaliku omavalitsuse valimiste üks olulisemaid teemasid. 

Kõikide inimeste autod ei mahu linna ära. Hästi korraldatud rattaliiklusest võidavad kõik. Tänu igale jalgrattaga liikuvale inimesele on liikluses vähem autosid trügimas ja autoliiklus muutub sujuvamaks.

Põhjamaade linnade eeskujul saab ka Tallinnas olla 10-20% liiklusest rattasadulas - aasta ringi. Selleks on vaja poliitilist tahet. See on omakorda valijate teha.

Rohkem inimesi igapäevaliikluses rattaga tähendaks:

  1. Inimeste elukvaliteet tõuseb, paraneb nii füüsiline kui vaimne rahvatervis;

  2. elanikud saavad liikuda paremini: kiiremini, mugavamalt, tervislikumalt, mitmekesisema valikuga ja soodsamalt - isiklikust autost sõltumata;

  3. autoliiklus on sujuvam, sest teed poleks umbes, kuna autoga liikleb vähem inimesi;

  4. töötajad on produktiivsemad, sest igapäevane liikumine aitab inimestel tervena püsida, mistõttu võetakse vähem haiguspäevi. Lisaks on töötajaid kergem leida, kuna kontor ei asu väljasurnud tänaval;  

  5. äridel on suurem käive, sest tänavatel on inimesi, kes käivad ostlemas või teenuseid tarbimas, täpselt nagu see on juhtunud mujal linnades;  

  6. kinnisvara on soodsam soetada, kuna arendajad ei pea ehitama iga kui viimse korteri juurde parkimiskohti, mille eest inimesed on sunnitud viiekohalise summa maksma ka siis, kui nad ei oma linnas autot;

  7. vaegliikujad ei ole enam kodudesse vangistatud: turvalisematel ja siledatel teedel pääsevad ka vaegliikujad iseseisvalt liikuma;

  8. lapsed pääsevad iseseisvalt liikuma: kooli, trenni ja kodu vahel liikumised ei pea enam sõltuma lapsevanema taksojuhiks olemisest, sest linnaruum on ohutu.
Kui Tallinna rattarajad oleksid turvalised ja funktsionaalsed, kasutaksid neid igas vanuses inimesed igal aastaajal, täpselt nagu Põhjamaade ja Euroopa linnades. Pilt: Märt Kose. 

LAHENDUS

Kõigi jaoks turvalisema linnaruumi ja kõigi jaoks sujuva liikluse võti peitub Tallinna rattastrateegia 2018-2028 elluviimises konsulteerides strateegia autoritega, et rattateede disainimisel järgitaks parimaid rahvusvahelisi praktikaid.

Kiireid ja lihtsaid lahendusi on palju: näiteks oleks kõikjal linnas võimalik tasandada äärekivisid, ratturite elu kaitseks panna pollareid rattaradadele, hoida kiirust 30 km/h teedel, kus rattarajad pole kaitstud autode eest.

Tallinna rattastrateegia 2018-2027 autorid on Tõnis Savi, Raul Kalvo, Mari Jüssi ja Marek Rannala.
Rahastus selle kõige jaoks on olemas.
EL Struktuurifondidest saab Eesti varsti üle 4,5 miljardi euro. Väga palju sellest on määratud jalgrattateede ehitusele. Linnavalitsuse ja volikogu ülesandeks on see raha ära kasutada ning hääletada linnaeelarves selleks vahendite eraldamise ja Rattastrateegia tegevuskava poolt.

Praegu ei ole inimestel tänavatel ohutu. Kellelgi pole ruumi enam liigelda, ei auto ega rattaga. Rattad ning elektritõukerattad ohustavad inimesi kõnniteedel. Autoga pole kuskil parkida. Korterit ei saa osta ilma parkimiskohata, isegi kui autot kasutada pole plaanis. Ettevõtlus kiratseb, kui tänavaid valesti disainitakse - mõelgem Pärnu maantee lõigule Vabaduse väljaku ja Hariduse tänava vahel. Tallinna linn sunnib kõiki autoga liiklema - aga kõik autod ei mahu lihtsalt ära. Lapsevanemad on sunnitud lapsi sõidutama, sest nad kardavad lapsi iseseisvalt õue saata, teised peavad liikluses selle tõttu rohkem ootama.

Vaja on suunamuutust.