Kui lapsed käivad terve kooliaasta vältel tarkust omandamas, kas neil on liiga külm õues olemiseks? Kas vanurid, kes ootavad bussi ja autoga ei sõida, arvavad, et õues on liiga külm olla? 

Kuidas on asjalood mujal Põhjamaades? 7% Oslo elanikest sõidab igapäevaselt rattaga. 15% Stockholmi elanikest sõidab iga päev rattaga. 11% inimestest sõidab Soome pealinnas igapäevaselt jalgrattaga. Üle 60% inimestest Taani pealinnas sõidab tööle-kooli rattaga. Oulus, meist 600 km põhja pool, on rattakasutus 20% ja talvel sõidavad 10% elanikest rattaga. Oslo talvine rattasõit tõusis ligi 67% 2015-2020 talvede vahel. Stockholmis tõusis talirattasõit 70% aastatel 2016-2020. Kõikjal Põhjamaade pealinnades on igapäevane rattaliiklus tõusuteel.  

Ilmast ja kaasaegsest linnaruumist on kirjutatud ammendavalt Sirbis pealkirjaga "Võimatu vaid Tallinnas".

Täpsemalt Põhjamaadest: 

STOCKHOLM
15% Stockholmi elanikest sõidab iga päev rattaga.
Iga kolmas rootslane sõidab rattaga iga nädal terve aasta. Stockholmi transpordiameti eesmärk jalgrattastrateegias on pealinna rattaliiklust tõsta 5% pealt (2010) 20% peale (2030). Tulemused on juba näha: 2019. a mõõdeti, et rootslaste pealinnas on igapäevane rattakasutus kesklinna sisse sõitmiseks tõusnud 8%. Rattastrateegia on käigus alates 2012. aastast. Region Stockholm avaldas 2019. a uuringu, mis tõdeb, et 70% stockholmlasi saaks rattaga tööle 30 min sees. 70% on ühtlasi number, mis tähistab igapäevase talvise rattasõidu kasvu 2016-2020 vahel. Rattateid puhastatakse lumest talvel: rootslased on praktilised inimesed, ilm pole takistus. 2018. aastal vähenes autoliiklus kogu pealinnas veidi ning Stockholmi kesklinnas kasvas jalgrattaga liiklejate arv 55%. Stockholm saab aga rohkem teha ja teeb: Copenhagenize indeksis nemad ei figureeri juba paar aastat.  

HELSINGI
10% inimestest sõidab Soome pealinnas igapäevaselt jalgrattaga.
Helsingi on ilmekas näide paljude teiste seas, et autostumine ei ole mitte midagi “loomulikku” ega vältimatut nagu Tallinna linnavalitsus järjepidevalt väidab. Helsingi kasvab: 2027 aastaks on elanikke üle 700 000. Helsingi töötab selle nimel, et samal ajal kahaneks autode arv linnas - see on Helsingi kuulus lubadus. Muuseas, Helsingin Sanomat kirjutas autode kasvu peatumisest juba 2016. aastal. Kui Tallinnas kasvab autostumine 5% iga aasta juba mõnda aega, kasvas autode arv Helsingis 5% hoopiski 2010-2018 vahel. 2018. a oli Helsingis keskeltläbi 274 autot 1000 elaniku kohta. Mida rohkem kesklinnas elati, seda vähem autosid omati. Helsingilased on Soome kõige vähem autosid omavad inimesed. Autoliikluse vähendamine on seotud eesmärgiga, et aastaks 2035 soovitakse transpordi süsinikuheidet vähendada 69% võrreldes 2005. aastaga. Helsingi koht Copenhagenize tabelis oli 2017. a 18, 2019. a juba 10. kohal.

KOPENHAAGEN
Üle 60% inimestest Taani pealinnas sõidab tööle-kooli rattaga.
Taanlaste pealinnast ei hakkaks siinkohal pikemalt kirjutamagi: vaat et terve Taani ja Holland sõidavad rattaga, nagu me teame. Mainiks vaid seda: ligi 70% Kopenhaageni inimestest sõidab rattaga, sest see on nende sõnutsi odavam ja kiirem. Vaid 7% sõidab rattaga sellepärast, et see on hea planeedile. Teisisõnu: kõrge rattaliiklus ei teki iseenesest. Kui linna üks peamisi ostutänavaid Strøget 1962.a autoliiklusele suleti, kõlasid protestid: siin pole Itaalia, külm on, ärid lähevad uppi, sest autoga ei pääse ligi. Tulemus: kõigest aasta jooksul suurenes müük 30% ja jalakäijate arv 35% võrra. Taani Tööstusassotsiatsioon, Dansk Industri, avaldas 2018. a rattasõidu, liikluse, majanduskasvu ning rahvatervise uuringu. Taani töösturite (!) peasõnum: rohkem turvalisi jalgrattateid (mitte “kergliiklusteid”) toob selget majanduslikku kasu, sujuvama liikluse ja tervemad inimesed.

Kopenhaagen ehk soomekeeli hellitavalt kutsutud Köpis troonib omanimelist indeksit, aeg-ajalt Amsterdamile kohta loovutades.